Ukraina-Vene sõda: Kuidas kõik algas

Ukraina-Vene sõda tõusis rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti 24. veebruaril 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Tegelikult ulatuvad selle konflikti juured kümne aasta taha ja hõlmavad mitmeid pöördelaineid, mis on viinud tänase keerulise olukorrani. Sellel leheküljel toome esile konfliktini viinud sündmuste peamised pöördepunktid. Järgmised leheküljed selgitavad, miks on tähtis jätkata Ukraina toetamist võiduni, ning analüüsivad, millised võiksid olla tagajärjed, kui Venemaa peaks sõjas võitma.

BBC'i Ülevaade
Allikas: BBC News: Ukraine in maps: Tracking the war with Russia

Euromaidan ja selle rahutused

Euromaidani rahutused said alguse 21. novembril 2013 Kiievi Iseseisvuse väljakul pärast seda, kui president Viktor Janukovitš otsustas mitte alla kirjutada Euroopa Liidu ja Ukraina lepingule, mis oleks tihendanud suhteid EL-iga. Selle asemel eelistas Janukovitš süvendada sidemeid Venemaa ja Euraasia Majandusliiduga, mis ajendas laiaulatuslikke Euroopa Liitu toetavaid proteste.

Allikas: Wikipedia, Euromaidan

President Viktor Janukovitš
Allikas: Viktor Janukovitš

2014. aasta jaanuaris ja veebruaris muutusid Euromaidani rahutused vägivaldsemaks, kui kokkupõrked protestijate ja märulipolitsei vahel nõudsid 108 protestija ja 13 politseiniku elu. Pärast mitmekuiseid rahutusi allkirjastati 21. veebruaril 2014 kokkulepe, mis pidi viima ennetähtaegsete valimisteni. Kuid päev hiljem tagandati Viktor Janukovitš ametist ning põgenes Venemaale, süvendades veelgi poliitilist kriisi Ukrainas.

Allikas: Wikipedia, Euromaidan

Euromaidan protestid Kiievis
Allikas: Al Jazeera: Ukraine marks 10-year anniversary of Maidan ‘Revolution of Dignity
Euromaidan rahutused Kiievis
Allikas: The Guardian: Architects of revolt: the Kiev square that sparked Ukraine's insurrection
Euromaidan rahutused Kiievis
Allikas: Wikipedia, Iseseisvuse väljak, Kiiev

Relvastatud konflikt Donbassis: Venemaa ja Ukraina sõjaline vastasseis

Vene toetatud jõudude ja Ukraina sõjaväe vahel puhkesid peagi relvastatud konfliktid. Kuigi Venemaa eitas oma otsest osalust, teatasid nii Ukraina kui ka NATO, et Venemaa on koondanud vägesid ja sõjaväevarustust Donetski lähistele ning sooritanud piiriüleseid rünnakuid kohe pärast Krimmi annekteerimist.

Allikas: Council on Foreign Relations, War in Ukraine

Aprillis 2014 võtsid Vene toetatud mässulised kontrolli mitme Ida-Ukraina Donbassi piirkonna linna üle ning kuulutasid välja nn Donetski Rahvavabariigi (DPR) ja Luhanski Rahvavabariigi (LPR) kui iseseisvad riigid. Need sammud käivitasid Donbassi sõja ja viisid pikaajalise relvakonfliktini, süvendades veelgi Venemaa ja Ukraina vahelisi pingeid ning kindlustades Venemaa kontrolli nende piirkondade üle.

Allikas: Wikipedia, Russo-Ukrainian War

Vene vägede liikumine Ukraina piirkonnas
Allikas: BBC News: Ukraine crisis: Russia orders troops into rebel-held regions

Minski kokkulepped ja kaevikusõda: stagnatsioon Donbassis

17. juulil 2014 tabas Ida-Ukraina kohal Malaisia reisilennukit MH17 rakett, mille tulistasid alla Vene separatistid. Lennuk oli teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse, ja tragöödia tagajärjel hukkusid kõik pardal viibinud 298 reisijat, sealhulgas 193 Hollandi kodanikku. Rahvusvaheline uurimine tuvastas, et rünnakus kasutati Venemaa päritolu raketisüsteemi, mis tekitas laialdast rahvusvahelist pahameelt ja tõi kaasa Venemaa vastu esitatud süüdistused sõjalises sekkumises Ukraina konflikti.

Allikas: Wikipedia, War in Donbas, [Downing of Malaysia Airlines Flight 17]

MH17 vrakk Donbassis
Allikas: BBC NEWS: MH17 Ukraine disaster: Report names suspected Russian soldiers

Pärast Minski kokkuleppeid muutus konflikt staatiliseks kaevikusõjaks, kus mõlemad pooled jäid kindlustunult oma positsioonidele kokkulepitud kontaktijoone ümber ja suuremaid muutusi territoriaalses kontrollis ei toimunud. Konflikti iseloomustasid sagedased suurtükiduellid, eriüksuste operatsioonid ja kaevikusõja võtted, mis kujundasid rindejooneks saanud piirkondade igapäevaelu. Hoolimata rahvusvahelistest pingutustest jäi rindejoon sisuliselt muutumatuks kuni 2022. aasta veebruarini, mil konflikt eskaleerus täiemahuliseks sõjaks.

Allikas: Wikipedia, Russo-Ukrainian War, Line of conflict stabilizes (2015–2022)

Minski kokkulepped ja rahutused
Allikas: The Lands Ukraine Must Liberate (31.12.2023)

2022. aasta invasioon: Venemaa nõudmised ja sõja puhkemine

2021. aasta märtsist aprillini hakkas Venemaa koondama suuri väeüksusi Vene-Ukraina piirile, mida saatis intensiivne vägede paigutamine ka Valgevene-Ukraina piirile oktoobrist 2021 kuni 2022. aasta veebruarini. Selle vägede koondamise ajal esitas Venemaa NATOle nõudmisi, nõudes, et allianss lõpetaks igasuguse tegevuse Ida-Euroopa liikmesriikides ning keelaks nende riikide, sealhulgas endiste NSV Liidu vabariikide, liitumise NATOga. 24. veebruaril 2022 andis Venemaa president Vladimir Putin korralduse täiemahulise sõjalise invasiooni alustamiseks Ukrainas, kuulutades seda ’sõjaliseks operatsiooniks’ Ukraina ’denatsifitseerimiseks’ ja ’demilitariseerimiseks’. See samm tõi kaasa Euroopa suurima konflikti pärast Teist maailmasõda, mille mõjud ulatuvad kaugele väljapoole regiooni piire.

Allikas: Wikipedia, Russian invasion of Ukraine

Venemaa vägede sissetung Ukrainasse
Allikas: BBC World News: Ukraine conflict: Where are Russia's troops? (23.02.2022)

Kaks ja pool aastat kestnud võitlus

Venemaa sissetung algas 24. veebruari 2022. aasta koidikul kümnete raketilöökidega üle kogu Ukraina linnade. Venemaa maaväed liikusid kiiresti edasi ja vaid mõne nädalaga olid nad vallutanud suuri alasid Ukrainas ning jõudnud Kiievi äärelinnadesse. Venemaa väed pommitasid Harkivit, vallutasid territooriume ida- ja lõunaosas kuni Hersonini ning piirasid Mariupoli sadamalinna.

Allikas: BBC News: Ukraine conflict: Where are Russia's troops?

BBC Ülevaade
Allikas: BBC NEWS: Ukraine in maps: Tracking the war with Russia